E Cargo Bike Praegune poliitikamaastik ja seda võimaldav tegevus kogu ELis

Kaubarattade kasutuselevõtt Euroopas ei toimu isoleeritult. Tugev ja hästi kooskõlastatud poliitiline ökosüsteem on ELi, riigi ja linna tasandil juhib seda üleminekut, mida toetavad rahalised stiimulid, infrastruktuuri arendamine, katseprogrammid ning avaliku ja erasektori partnerlus. Koos loovad need algatused tingimused selleks, et kaubarattad muutuksid linnalise liikuvuse ja logistika peavoolulahenduseks.

2.1 Euroopa Liidu kaubarattapoliitika raamistikud ja direktiivid

Kõrgeimal tasandil on Euroopa Liit kehtestanud strateegiline mandaat kaubaratta kasutuselevõtuks mitmete raamistike ja direktiivide kaudu. Need poliitikameetmed on liikmesriikidele ja kohalikele omavalitsustele suuniste ja järjepidevuse tagamisel väga olulised.

Ülevaade peamistest kaubarattasubsiidiumide programmidest valitud ELi riikides/linnades (2024-2025)

Euroopa roheline kokkulepe: kliimaneutraalse liikuvuse edendamine

See Euroopa roheline kokkulepe seab ambitsioonika eesmärgi muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks aastaks 2050, mis nõuab 90% transpordisektori CO₂-heidete vähendamine. Selle visiooni saavutamisel mängivad kaubarattad keskset rolli, asendades linnapiirkondades kõrge heitega sõidukeid.

Säästva ja aruka liikuvuse strateegia

Vastu võetud aastal detsember 2020, see Säästva ja aruka liikuvuse strateegia pakub tegevuskava ELi keskkonnasõbraliku ja digitaalse transpordi ümberkujundamiseks. Selle poliitika mõjutab meetmeid järgmiste meetmete kaudu 2024 ja edaspidi, keskendudes mitmeliigiline integratsioon, heitevabad sõidukid ja linnalogistika dekarboniseerimine, mis kõik toetavad otseselt kaubaratta kasutuselevõtmist.

Euroopa deklaratsioon jalgrattasõidu kohta (2024)

Veebilehel aprill 2024võtsid Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu. Euroopa deklaratsioon jalgrattasõidu kohta, mis on pöördeline poliitiline kohustus, mis ametlikult tunnustab jalgrattasõitu kui täieõiguslik transpordiliik.

• Sisaldab kaheksa põhiprintsiipi ja 36 kohustust mille eesmärk on integreerida jalgrattasõit transpordi- ja infrastruktuuripoliitikasse.
• Annab tugeva poliitilise signaali ja raamistiku riiklik ja kohalik jalgrattapoliitika.

Linnalise liikumiskeskkonna eksperdirühm (EGUM) ja SULPid

See Linnalise liikumiskeskkonna eksperdirühm (EGUM) on aidanud kaasa kõrgetasemelise poliitika muutmisele tegevusstrateegiateks.

• Selle Tööprogramm 2023-2024 sisaldas soovitusi Jätkusuutlikud linnalogistikakavad (SULP), ametlikult vastu võetud aastal detsember 2024.
• Uuendatud suunised sisaldavad nüüd uusi elemente, nagu:
  • Kinnisvaraturu dünaamika
  • Energiavarustus e-mobiilsuse jaoks
  • Ringmajanduse põhimõtted
  • Täiustatud digitaliseerimisvahendid (nt, Digitaalsed kaksikud ja tehisintellekt)

Need SULPid pakuvad linnadele raamistikku, et optimeerida linna kaubaveosüsteeme, vähendades samal ajal heitkoguseid ja ummikuid.

ELi rahastatud projektid ja algatused

ELi rahastamisprogrammid mängivad olulist rolli katseprojektide, teadmiste edasiandmise ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate toetamisel:

• City Changer Cargo Bike (CCCB):
  • Sisaldab 20+ Euroopa partnerit, edendades kaubaratta kasutamist koolituse, proovikavade ja uuenduslike rahastamismudelite kaudu.
  • Keskendub avalike, era- ja ärikasutajate jaoks vastuvõtutõkete vähendamisele.
• CIVITAS algatus:
  • Rõhutab kaubarattaid kui lahendust sellistele linnaprobleemidele nagu ummikud, halb õhukvaliteet ja müra.
  • Pakub uuringuid, parimaid tavasid ja toetust linnadele, kes katsetavad kaubarattakavasid.

Need ELi tasandi projektid suurendavad riiklike ja kohalike algatuste ulatust, tagades järjepidevuse ja kiirema vastuvõtmise.

Kokkuvõte: sidus ülalt-alla pühendumine

ELi jalgrattadeklaratsiooni (2024), EGUMi SULPi soovituste ja üldise rohelise kokkuleppe vastuvõtmine näitab, et on olemas ühtsed, ülevalt alla suunatud strateegilised jõupingutused tavapäraste kaubaratturite juurde. Need raamistikud annavad selge mandaadi riiklikud ja kohalikud omavalitsused tegutsema, edendades liikmesriikide ühtlustamist ja kiirendades kasutuselevõttu.

2.2 Riiklikud ja linnade tasandi poliitikad ja parimad tavad

Kuigi ELi tasandi raamistikud määravad strateegilise suuna, riikide valitsused ja üksikud linnad edendavad vastuvõtmist konkreetsete meetmete abil. Need ulatuvad järgmistest meetmetest rahalised stiimulid ja toetused kuni infrastruktuuriinvesteeringud, mikrokeskused ja laevastiku integratsiooniprogrammid.

Rahalised stiimulid ja toetused

Kõrged algkulud on endiselt takistuseks kaubaratta kasutuselevõtule, eriti ettevõtete ja perede jaoks. Paljud Euroopa valitsused on välja töötanud keerukad toetusprogrammid teha kaubarattad taskukohasemaks:

Saksamaa

• Föderaalsed toetused katavad kuni 25% e-cargo jalgratta ostukuludest.

Austria

• Salzburg: 30% toetus (kuni 250 eurot haagiste puhul, 800 eurot kaubarattade puhul, 1000 eurot e-kaubarattade puhul).
• Viin: 50% toetus (kuni 1000 eurot e-veojalgratastele), suuremad toetused ettevõtetele ja mittetulundusühingutele.
• Stuttgart: Kuni €1,100 peredele / üksikvanematele, astmeliste maksetega (600 eurot ette, 500 eurot kolme aasta pärast).
• Riiklik Klimaaktiv programm:
  • Kuni €900 eraotstarbeliste kaubaratturite jaoks
  • 30% kulud ettevõtetele ja omavalitsustele (min. 5 e-jalgratast)
• Graz: Alates 2011. aastast toetuste pioneer, pakkudes €1,000 kaubanduslikele või ühiselt kasutatavatele kaubarattadele.

Itaalia

• Pakub 30% maksukrediit (kuni 2000 eurot aastas) mikro- ja väikeettevõtetele, kes ostavad kaubarattaid, vastavalt 2021. aasta eelarveseadusele.

Madalmaad

• Laiendatud Keskkonnainvesteeringute mahaarvamine (MIA) ja Vamil amortisatsiooniskeemid kuni aastani 2025:
  • MIA: kuni 45% maksude mahaarvamine
  • Vamil: 75% paindlik amortisatsioon
  • Abikõlblikkus hõlmab nüüd ka päikesepõhiseid kaubarattaid ja minimaalset tühimassi (75 kg).
• Hollandi ettevõtte jalgrattakava võimaldab töötajatel kasutada jalgratta ostmisel maksusoodustusi.

Pildi soovitus: Hästi koostatud tabel (nagu esialgne tabel 1), mis võtab kokku peamised kaubarattatoetusprogrammid riikide/linnade (Austria, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad) kaupa, sealhulgas summad, sihtrühmad ja abikõlblikkus.

Infrastruktuuri arendamine

Vastuvõtmine sõltub infrastruktuur, mis mahutab kaubarattaid suuruse ja kaaluga.:

• Kopenhaagen:
  • Uuendatud Jalgrattasõbralik infrastruktuur 2024 standardid:
    • Laiemad jalgrattateed
    • Paremad ristmikud
    • Raskemate kaubaratturite jaoks optimeeritud kallakud
  • Tulemused: 49% kõikidest sõitudest tööle või kooli nüüd tehtud jalgrattaga.
• Berliin:
  • Kehtestatud pop-up jalgrattateed ja rakendab oma Berliini liikuvuse seadus, plaan saada "jalgrattaga linnaks".
• Amsterdam:
  • Eemaldamine 10 000 parkimiskohta kesklinnas.
  • Jõustamine Nullemissioonivööndid (ZEZ) 14 Hollandi linnas, mille on koostanud jaanuar 2025, saastavate kaubikute ja veoautode keelustamine.
• Oslo ja Helsingi:
  • Investeeringud spetsiaalsetesse kaubarattaradadele mõeldud rattateedesse, turvalisse parkimisse ja laadimisjaamadesse.
• London:
  • Neljakordistas oma strateegilise jalgrattavõrgustiku 360 km aastal 2024.
  • Eesmärk: 40% elanike kohta 400 meetri raadiuses jalgrattateest aastaks 2030.

Pildi soovitus: Pildid kõrvuti: Kopenhaageni laiad jalgrattateed vs. Amsterdami heitevabad linnatransporditsoonid.

Linnade koondumiskeskused (mikrokeskused)

Mikrokeskused on väikesed, strateegiliselt paigutatud depood, kus kaubad koondatakse enne kaubarattaga lõpptoimetust.

• Praha:
  • Avatud kaks kaubarattadepotit (2020, 2021), millest kumbki käitleb 7000 tellimust/kuu.
  • Teenindab kuni 8 ettevõtet ja teda tunnustas Eurocities Awards 2021.
• Berliin:
  • Amazon avas Alexanderplatzi lähedal mikromobiilsuskeskuse juuli 2024, mille eesmärk on 1,5 miljonit pakiautomaati aastas kaubarattaga.
  • Amazon tegutseb nüüd 50+ sõlmpunktid aadressil 40+ Euroopa linna.
• Frankfurt:
  • Käivitati LastMileTram projekt: pakid toimetatakse kesklinna trammiga, seejärel jagatakse neid e-kulleriga.
• REWE Group (Saksamaa):
  • Kasutab kaubarattakeskusi, mida haldavad spetsialiseerunud logistikapartnerid, linnades toimuvateks toidukaupade tarneteks.

Pildi soovitus: Diagramm, mis näitab, kuidas kaubad liiguvad kaubikutest mikrokeskustesse ja kaubarattadesse viimase miili tarne jaoks.

Avaliku ja erasektori partnerlus ja katseprogrammid

Riigiasutuste ja erasektori osalejate koostöö kiirendab kasutuselevõttu:

• City Changer Cargo Bike (CCCB): kogu ELi hõlmav partnerlus, mis jagab parimaid tavasid ja toetab pilootprojekte.
• Praha: Logistikaettevõtete ja linnaettevõtete tihedas koostöös loodud kaubarattahoidlad.
• Brüsseli cAIRgo jalgrattaprojekt (2020-2023):
  • Toetatud 500+ organisatsiooni kaubarattale üleminekul.
  • Pakutud koolitus, teave ja katseprogrammid.
• Londoni TfLi kaubaratta tegevuskava (2023):
  • Toetab ühendvedude piloteid (kaubarattad + laevad/rongid).
  • Edendab kaubarattaid vähese liiklusega linnaosades.

Omavalitsuste laevastiku integreerimine

Paljud linnad on eeskujuks olemine asendades oma munitsipaalteenindussõidukid e-veojalgratastega:

• Kasutatakse linnaürituste logistika, haljasalade haldamise ja seadmete transpordi jaoks.
• Brüsselis katsetatakse programme, mille eesmärk on asendada munitsipaalvagunid täielikult kaubarattaga.

Hankepoliitikas eelistatakse üha enam müüjaid, kes suudavad tarnida kaubarattaga, mis ergutab ettevõtteid üleminekut tegema.

Kaubaratta jagamine ja proovisüsteemid

Kaubaratta jagamise süsteemid võimaldavad kasutajatel proovida kaubarattaid ilma ostukohustusteta:

• Saksamaa ja Austria: 70+ kogukonna juhitud algatust alates 2013. aastast, sealhulgas fLotte Berlin (120 kaubarattaid).
• Uuring: 35% jagavate kasutajate arv kavatsevad osta oma kaubaratta.
• Sellised linnad nagu Grenoble, Strasbourg, Hamburg ja Stuttgart integreerivad kaubarattaid jalgrattajagamispargid.
• Brüsseli projekt cAIRgo leidis, et treening + proovisõidud ("Testimine on vastuvõtmine") olid vastuvõtmistõkete ületamisel otsustava tähtsusega.

Pildi soovitus: Fotokollaaž Berliinis ja Brüsselis asuvatest kaubaratta jagamise süsteemidest koos neid kasutavate kogukonnaliikmetega.

Terviklik lähenemine: Kõvad ja pehmed meetmed

Edukas vastuvõtmine eeldab integreeritud strateegiad:

1. Rasked meetmed: Infrastruktuur, toetused, mikrokeskused
2. Pehmed meetmed: Teadlikkuse tõstmise kampaaniad, koolitus, katsekavad

Kopenhaageni aastakümneid kestnud investeeringud jalgrattakultuuri näitavad, et oluline on ühendada füüsiline infrastruktuur kultuuriliste ja käitumisalgatustega.

Pildi ettepanek (sektsiooni sulgemine): Jagatud pilt, millel on kujutatud kaubarattarajad (kõvad meetmed) ja kogukonna kaubarattakoolituste seminarid (pehmed meetmed).

Kokkuvõte: Ümberkujundamise poliitilise ökosüsteemi loomine

ELi kõrgetasemelised poliitikaraamistikud koos sihipärase riiklikud ja linna tasandi algatused, panevad aluse kaubaratta revolutsioonile.

• Rahaline toetus muudab kasutuselevõtu teostatavaks.
• Infrastruktuuri parandamine muuta kasutamine praktiliseks ja ohutuks.
• Mikro-keskused, ühiskasutusskeemid ja avaliku ja erasektori partnerlus tagatakse skaleeritav ja pikaajaline edu.

See mitmekihiline poliitiline ökosüsteem on hädavajalik, et edendada püsivat üleminekut kaubikutelt ja veoautodelt, aidates Euroopal täita oma eesmärke. kliima, ummikud ja rahvatervise eesmärgid.